---
title: Mereveo hinnahüpe 2025. aasta juunis
url: "https://www.wiima.com/et/artiklid/logistika-turuulevaade-poolaasta-2025/"
lang: et
page_type: page
source: "https://www.wiima.com/et/artiklid/logistika-turuulevaade-poolaasta-2025/"
---
# Mereveo hinnahüpe 2025. aasta juunis

*2025-06-18*

2025. aasta algus: merevedu odavnes ja tõusis juunis 59 % tasemele 3 543 $/40 ft, õhuveo CTK +4,4 % ja maanteeveo spot-indeks 134,1. Soome vaade.

## Sissejuhatus ja kokkuvõte

### Vastupidav, kuid ettearvamatu

2025. aasta esimene poolaasta hoidis logistikameeskonnad hõivatuna. Üleilmsetes tarneahelates asus nõudlus tervislikumale tasemele kui pandeemia-aastatel, kuid kaubanduspoliitika ja konfliktid tõid uut kõikumist. Osa 2024. aasta lõpu prognoose täitus: mereveo lisamahtuvus surus hindu alla. Osa ei täitunud: ulatuslikku streiki USA idarannikul ei tulnud.

See ülevaade käib läbi jaanuari–juuni 2025, kontrollib prognooside tabavust ja hindab mõju Soome impordi- ja ekspordiotsustele. Kaasas on mere-, õhu-, maantee- ja raudteevedu.

2025. aasta esimene poolaasta lühidalt:

- **Geopoliitika.** USA uued tollid ja kestvad konfliktid (Ukraina ning Punase mere ebakindlus) muutsid marsruute, kulusid ja usaldust.

- **Normaliseerumine pärast pandeemiat.** Mahud kasvasid mõõdukalt. Hinnad lähenesid pikaajalistele keskmistele ja vahepeal nähti lühikesi tippe. Ülemäära suured varud ja ettevaatlikud tarbijad pidurdasid nõudlustippe.

- **Muutuvad tarneahelad.** Hankeid hajutati, ka China+1-mudeliga Kagu-Aasiasse. Lähitootmine (nearshoring) ja mõte „osta euroopalikku“ paistsid poliitikas ja mõnel marsruudil.

- **Maht ja tehnoloogia.** Hiidkonteinerlaevu lisandus, reisilennukite kõhukapatsiteet tuli tagasi, maanteevedudes jätkus juhtide nappus ja raudtee kohanes toetuste kärbetega. Digitaliseerimine ja heite vähendamine jätkusid, regulatsiooni ja kulude poolt aeglustatuna.

## 2025. aasta esimese poolaasta peamised globaalsed suundumused

### Kaubandussõda ja tollid

Uus protektsionismi laine iseloomustas 2025. aasta algust. USA võttis kasutusele laiad imporditollid: 145 % tolli Hiina kaupadele ja 10 % üldise tolli teistele riikidele. Osa tollidest külmutati aprillis 90 päevaks, kuid ebakindlus ei kadunud. Broneeringud kõikusid: Hiina ja USA vahelised tellimused külmusid ja kiirenesid siis enne võimalikke tõuse.

Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO on hoiatanud, et veniv USA ja Hiina vaheline lõhe võiks pikas perspektiivis vähendada maailma SKP-d umbes 7 %. Logistikas tähendas see esmalt ettetoodud tarneid ja siis vaikset perioodi, mis raskendas nõudluse prognoosimist. Soome eksportijate risk kasvab, kui EL-ile suunatud tollid jõustuvad. Soomes on teema juba tõstatatud.

### Nõudlus pärast pandeemiat

Erinevalt aastatest 2020–2022 tõi 2025 mõõdukat ja ebaühtlast kasvu. Veomahud kasvasid paljudel tegevusaladel vaid mõne protsendi. Õhuveo tonnimaht kasvas 2025. aasta alguses umbes 4–5 % aasta varasemaga võrreldes. See on selgelt aeglasem kui 2024. aasta kahekohalised taastumisnumbrid, kuid kasv oli endiselt positiivne. (IATA kaubatonnikilomeetrid ehk CTK-d räägivad samasuunalise, kuid mitte identse loo: märtsi CTK-d kasvasid 4,4 % aastas ja kasv aasta algusest märtsini oli umbes 2,4 %.)

Merekonteinerite mahud püsisid endisena või kasvasid veidi. Mõned marsruudid olid kasvanud tugevasti juba varem: Aasia ja Ladina-Ameerika vahelised mahud kasvasid 10 % 2024. aasta alguses. USA jaekaubandusel oli 2025. aasta alguses umbes 30 miljardi dollari ülevarud. Euroopa tarbimisnõudlus kasvas esimeses kvartalis vaid 0,6 % eelmisest kvartalist. Paljude 2024. aasta prognooside eeldatud tugev taastumine jäi osaliselt tulemata.

### Tarneahelate hajutamine

China+1-strateegia paistis juba statistikast. USA import ASEANi riikidest kasvas 2024. aastal 24 %, selgelt kiiremini kui import Hiinast. Laevandusettevõtted ja lennufirmad suunasid mahtu Vietnami, Tai ja Indoneesia sõlmpunktidesse. Lähitootmine sai Euroopas poliitilist tuge. Varasemad prognoosid, et ettevõtted hindavad pärast pandeemiat oma tarneahela uuesti, on täitunud. Lühemate ja häirekindlamate ahelate ehitamine on siiski endiselt pooleli.

### Maht ja hinnad

Veohinnad lähenesid 2025. aastal ajaloolistele tasemetele, kuid piirkondlikud erinevused olid suured. Maailma konteinerlaevastik kasvas 2024. aastal umbes 10 % ja hiidlaevu lisandus 2025. aasta esimesel poolaastal. Õhuveo maht kasvas aasta alguses umbes 5 % aastas, kui reisilennukite kõhukapatsiteet tuli tagasi.

Euroopa maanteevedude maht ei kasvanud: raskeveokite esmaregistreerimised vähenesid esimeses kvartalis 7 % eelmisest kvartalist ja 426 000 juhi kohta oli täitmata. Hiina kiirendab Hiina ja Euroopa vahelise raudteeliikluse toetuste kärpimist, mis võib vähendada rongide arvu. „Tasakaal“ on 2025. aastal tähendanud ülepakkumist mõnes veoliigis ja pinget teises.

### Regulatsioon ja vastutustundlikkus

Heiteta veokid tulevad turule, kuid EL-i massipiirangud venivad järele: 11,5-tonnine teljekoormuse piir vähendab raskemate elektriveokite kandevõimet. Valdkond taotleb 12,5-tonnist teljekoormust ja 44-tonnist täismassi. EL-i uue tolliraamistiku tähtaeg detsembris 2025 läheneb ja aeglased IT-kasutuselevõtud on risk.

Kaubaomanikud jälgivad EL-i heitkogustega kauplemise laiendamist laevandusettevõtetele ja investeerivad väiksema heitega kütustesse. Soome ettevõtetele on EL-i vastutustundlikkuse ja tollidigitaliseerimise nõuete jälgimine vastavuse ja kliendi küsimus, mitte brändimise lisa.

## Merevedu: esmalt rahulik, siis hinnašokk

### Turuareng (jaanuar–juuni 2025)

Merevedu alustas 2025. aastat languses. Spot-hinnad, mis olid langenud juba kogu 2023. aasta, vajusid hilistalvel uutesse põhjadesse. Shanghai konteinerveoindeks (SCFI) näitas veebruaris järske langusi aasta varasemaga võrreldes: Shanghai–Põhja-Euroopa −16 %, Hiina–Vahemeri −5 % ja Hiina–USA läänerannik −5 %. Drewry World Container Index (WCI) oli veebruariks langenud marsruudil Hiina–Rotterdam umbes 29 % aastas.

Laevandusettevõtted tühistasid väljumisi ohtralt. Ühe andmeallika prognoosi järgi kasvas tühisõitude (blank sailings) arv pärast Hiina uut aastat 318 % Aasia–Vahemere marsruudil ja 449 % Aasia–Põhja-Euroopa marsruudil.

Märtsis oli Aasia–Euroopa marsruudi spot-hind umbes 2 740 $/FEU (−14 % aasta alguse tasemest) ehk alla 2024. aasta põhja. Vaikse ookeani ülene hind USA läänerannikule oli umbes 2 400 $/FEU, umbes 18 % alla eelmise aasta põhja. Teise kvartali alguse üldised hinnatõusud (GRI) enamasti ei pidanud.

### Hinnašokk poolaasta keskel

USA leevendas aprillis osaliselt Hiina kaupade tolle, mis käivitas varude täiendamise Vaikse ookeani üleses liikluses. Pärast 145 % tollišokki tõi paus USA-sse suunduva veose tagasi. Juuni keskpaigaks oli Drewry WCI koondindeks tõusnud nelja nädalaga 59 % tasemele 3 543 $/40 ft. Shanghai–New York hind tõusis samal ajal 67 % (umbes 7 285 dollarini) ja Shanghai–Los Angeles hind 89 %.

Drewry ootab siiski, et nõudluse ja pakkumise tasakaal nõrgeneb taas 2025. aasta teisel poolaastal, kui uusi laevu valmib ja ettetoodud tarned raugevad. Poliitika võib hindu endiselt nädalatega muuta.

### Maht ja käitamine

Maailma konteinerlaevastik kasvas 2024. aastal umbes 10,6 % (umbes 2,9 miljonit TEU-d). Aasia–Euroopa marsruudile paigutatud maht kasvas mullu 31 %, sest Hea Lootuse neeme kaudu kulgev marsruut vajas sõiduplaanide hoidmiseks rohkem laevu. Marsruudi tegelik nädalamahutavus kasvas siiski vaid 8,8 %. Aasia–Põhja-Ameerika marsruudi maht kasvas 2024. aastal vaid 2,9 %.

USA import Aasiast tõusis 2024. aastal rekordilise 21,45 miljoni TEU-ni ja Aasia–Põhja-Ameerika marsruudi täituvus oli üheksa kuud 100 %. 2025. aasta alguses oli kasutamata umbes 0,6 % laevastiku mahust. Puhvrit oli seega vähe, kui nõudlus nõksatas – seepärast tühistati väljumisi.

Sõiduplaanide usaldusväärsus püsis nõrk: paljudel marsruutidel saabus õigel ajal vaid umbes 50 % laevadest. Antwerpenis pidi aprillis 41 % laevu sildumiskohta ootama. Jaanuariks kardetud ILA ametiühingu streik välditi: esialgne kuueaastane kokkulepe sündis 8. jaanuariks ja kogu rannikut hõlmavat seiskumist ei tulnud.

### Võrdlused ja prognooside tabavus

Aprillis 2025, tollipausi ajal, oli Drewry WCI koondindeksi keskmine umbes 2 150 $/FEU ehk lähedal 2019. aasta alguse tasemele. Juuni tõus viis selle tagasi üle 3 500 dollari, umbes kahekordseks võrreldes aastate 2018–2019 vahemikuga (1 500–1 800 $). Baastase on 2021. aasta äärmusnäitajatest eemaldunud, kuid on endiselt umbes 15–25 % üle 2010. aastate keskmiste ja vahepeal nähakse tippe.

Mõned ekspediitorid pakkusid veebruaris Aasia–USA lääneranniku marsruudi spot-hinda isegi 2 300 $/FEU. Sel aastal lagunenud 2M-allianss (Maersk–MSC) on lisanud sõiduplaanide segadust. Varasemad prognoosid 2025. aastast kui ülevõimsuse aastast tabasid õigesti, kuid ajastus mitte.

### Soome vaade

Soome importijad said esimeses kvartalis kasu Aasiast Põhja-Euroopasse tulnud 40-jalastest konteineritest, mis olid odavamad kui eelmisel aastal. Kevadise vaikse perioodi jooksul saadetise teele pannud maksid vähem kui need, kes sattusid juuni tõusu. Hea Lootuse neeme ringtee lisas endiselt umbes 8–10 päeva. Läänemere ja Põhjamere fiidervedu (Göteborg, Hamburg) on toiminud piisavalt. Soome ja Venemaa kaubanduse kokkuvarisemine on suunanud Soome mereveo Läänemere ja Põhjamere sadamatesse.

*Selles ülevaates nimetatud Drewry World Container Indexi tasemed, 2025. aasta algus* (Drewry Shipping Consultants, tsiteeritud jaanuar–juuni 2025.)

| Aeg | WCI koondindeks (USD/FEU) |
| --- | --- |
| Aprill 2025 (tollipaus) | umbes 2 150 |
| Juuni keskpaik 2025 (pärast GRI-lainet) | 3 543 |
| Aastate 2018–2019 vahemik (võrdlus) | 1 500–1 800 |

## Õhuvedu: suured mahud, aeglasem kasv

### Turuareng (jaanuar–juuni 2025)

Õhuvedu tuli 2025. aastasse hea tempoga, mis seejärel ühtlustus. Jaanuari kaubatonnikilomeetrid (CTK) kasvasid endiselt 3,2 % aastas. Tonnides mõõdetuna oli jaanuar rekordiline, kuid kasv jäi kaugele eelmise aasta kahekohalistest numbritest. [IATA 2025. aasta märtsi analüüsi](https://www.iata.org/en/iata-repository/publications/economic-reports/air-cargo-market-analysis-march-2025/) järgi kasvasid märtsi CTK-d 4,4 % aastas, mis oli taas märtsi rekord.

Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna lennufirmad juhtisid märtsis ligi 10 % aastakasvuga. Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel oli kasv 8,5 %. Jõuluperioodi elektroonikat veeti veel jaanuaris. Veebruaris nõudlus nõksatas Hiina uue aasta tõttu. Aprillis ja mais osa marsruute nõrgenes, kui varud kasvasid ja ettevaatlikkus naasis.

### Hinnad ja tulud

Hinnad püsisid kõrged, kuid langesid pandeemia tippudest. Üleilmsed keskmised hinnad olid jaanuaris umbes 5 % kõrgemad kui aasta varem. Veebruari keskel olid hinnad Lähis-Idast Lõuna-Aasiasse 33 % ja Aasia ning Vaikse ookeani piirkonnas 11 % kõrgemad kui aasta varem. Märtsiks oli Freightose järgi Hiina–USA õhuveo spot-hind esimest korda pärast eelmist suve alla 5,00 $/kg. Hiina–Euroopa oli umbes 3,80 $/kg ja Atlandi-ülene liiklus (EL–USA) umbes 2,40 $/kg.

USA peatas Hiinat puudutava de minimis impordipiiri (tollivaba väikesaadetiste piir) alates 3. maist, mis vähendas tollivabu väikese väärtusega pakke. Lennufirmad tühistasid osa Hiina ja USA vahelisi kaubalennukite tšarterlende. Vaikse ookeani ülese õhuveo hind püsis mai jooksul veidi üle 5 dollari kilo kohta, kui mahtu eemaldati. Kagu-Aasiast USA-sse ja EL-i tulud püsisid tugevamad.

Juunis oli õhuveo hinnatase umbes aasta alguse tasemel või veidi selle all ja umbes 20–30 % alla 2021. aasta tippude. Lepingulised hinnad liikusid vähem kui spot-hinnad.

### Maht ja täituvus

Pakutud kaubamaht (ACTK) kasvas esimeses kvartalis umbes 4–5 % aastas. Reisilennukite kõhukapatsiteet oli enamikul marsruutidel praktiliselt naasnud 2019. aasta tasemele. Emirates SkyCargo kasvatas oma kaubalennukite parki 15 %. Märtsi üleilmne kauba täituvus oli umbes 47,5 %, peaaegu sama kui aasta varem.

Täituvus on selgelt alla mahunappuse aegse pandeemiatipu, mille täituvus oli umbes 60 %, nii et ruumi on üldiselt saada. Turgu mõjutasid Punase mere sõjarisk, Venemaa ülelendude keelud ja aasta varasemast 17 % odavam lennukipetrool. Odavam kütus aitas lisatasusid ohjes hoida.

### Prognoosid ja tegelik tulemus

2024. aasta lõpu hinnangud nägid ette mahukasvu aeglustumist ja tulude aeglast langust. Nii suures osas läkski. IATA 2025. aasta märtsi prognoosi järgi kasvab vedu kogu 2025. aastal umbes 0,7 %, kui kasv 2024. aastal oli 11 %. Kasv aasta algusest märtsini oli umbes 2,4 %, mis sobib mõõdukale aastale. Tulusid prognoositakse 2025. aastal langevat umbes 5 %.

Märtsi veotulud olid 3,8 % kõrgemad kui aasta varem ainult seepärast, et märts 2024 oli olnud nõrk. E-kaubandus on endiselt tähtis, kuid de minimis muutus ja ettevaatlikkus panid osa ekspressvedajaid tšarterlende vähendama. Varude täiendamine tõi õhuvedu mõned nõudlustipud. Jaekaubanduse ülevarud summutasid teisi.

### Soome vaade

Euroopa ja Aasia ning Euroopa ja USA vahel on ruumi olnud kergem leida ning hinnad on selgelt kriisitippude all. Euroopa–USA õhuvedu maksis 2024. aasta lõpus umbes 3,1–3,6 $/kg ja hind on seejärel veidi langenud. Venemaa õhuruum on EL-i lennufirmadele endiselt suletud, nii et Finnair ja teised lendavad sellest ümber, mis lisab lennuaega ja kulusid.

Soome kaubaomanikud kasutavad jätkulennu vahepeatusena üldiselt Dubait, Dohat või Istanbuli. Mereveo tarneajad on prognoositavamad kui kaks aastat tagasi, nii et õhuveo saab broneerida tõesti kiireloomulistele saadetistele.

## Maanteevedu (Euroopa): ebaühtlane tee stabiilsuse poole

### Turuareng (jaanuar–juuni 2025)

Euroopa maanteevedu näis olevat jõudnud põhja pärast kolm aastat kestnud pandeemiajärgset langust. Upply, IRU ja Transport Intelligence (Ti) andmetel oli spot-indeks jaanuaris–märtsis 2025 1,6 punkti kõrgem kui aasta varem (3,8 punkti madalam kui eelmine kvartal) ja lepinguline indeks 0,4 punkti kõrgem ([Upply, 28.5.2025](https://market-insights.upply.com/en/european-road-freight-general-price-decline-in-q1-2025)). Spot-indeks oli 134,1 ja lepinguline indeks 131,1 (baastase 100 = 2017).

Spot-hinnad on umbes 34 % üle 2017. aasta ja umbes 15 % üle 2019. aasta taseme, kuid alla 2022. aasta tipu (umbes 140+). Nõrk nõudlus hoidis ära hindade tõusu, kulud nende kokkuvarisemise. Paljud vaatlejad ootavad, et veoki veohinnad püsivad stabiilsena või tõusevad veidi aasta teisel poolel, kui taastumine jätkub.

### Nõudlus ja maht

Eurostati järgi kasvas majapidamiste tarbimine esimeses kvartalis 0,6 % eelmisest kvartalist, mis tõi vaid vähe lisavedu. IRU märkis, et nõrk nõudlus ja kaubandussõda hoidsid hindu madalal. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel hinnad tõusid veidi. Ühendkuningriigi ja EL-i vahelised marsruudid olid nõrgad: Prantsusmaa–Ühendkuningriik ja Ühendkuningriik–Prantsusmaa langesid oktoobri–detsembri andmetes 6–8 % ning langus jätkus tõenäoliselt aasta algusesse. 2025. aasta hooajalised tipud on olnud mõõdukamad kui 2022. aastal.

### Kulud ja maht

Diislikütus odavnes aasta varasemaga võrreldes. Jaanuaris–märtsis 2025 hind tõusis 4,8 % ([Upply, 28.5.2025](https://market-insights.upply.com/en/european-road-freight-general-price-decline-in-q1-2025)), kuid kevadel pöördus see taas langusse. Aprillis maksis Brenti toornafta umbes 63 dollarit barrelilt, madalaimal nelja aasta jooksul. Tööjõukulud tõusid endiselt. Euroopa 426 000 täitmata juhi kohta tõstsid palku paljudel turgudel üle 5 % aastas.

Itaalia kollektiivlepingud tõid juhtidele 2025. aastal üle 500 euro kuus juurde ja Hispaanias tõusid juhtide palgad 5,1 % aastas. Raskeveokite esmaregistreerimised vähenesid esimeses kvartalis 16 % aasta varasemaga võrreldes. Täiselektriliste veokite registreerimised kasvasid 51 % aastas ja nende osakaal uutest veokitest on nüüd umbes 3,5 %. Veetud tonnidest on see massipiirangute ja sõiduulatuse tõttu endiselt väike osa.

### Prognooside ülevaatus

2025. aasta prognoos, mille järgi hinnad püsivad kitsas vahemikus, on pidanud. Lähitootmine Ida-Euroopasse ja Türgisse paistab endiselt rohkem üksiknäidetena kui mahutipuna. Saksamaa süsinikuheitega seotud teetasud ja EL-i liikuvuspakett lisavad kulusid ja kabotaaži hõõrdumist, kuid ei ole seni indeksit muutnud.

### Soome vaade

Soome sisevedudes on endiselt juhtidest puudu. Odavam diislikütus aitas. Haagisevedu Soomest Saksamaale või Madalmaadesse on veidi odavam kui 2024. aasta tipus. Itta suunduv transiitvedu Venemaale ei ole naasnud. Põhjamere–Läänemere koridori rahastus on keskpika perioodi taristuküsimus.

Piiriülene veokiliiklus Rootsi, Norrasse ja Baltimaadesse sujub digitaalsete tolliprotseduuride (e-CMR, digitaalne TIR) tõttu paremini kui varem. Paljud Soome ettevõtted sõlmivad pikaajalisi lepinguid usaldusväärsete vedajatega, et kindlustada veovõimsus vajaduse korral, kuigi spotturg on rahulik.

*Euroopa maanteeveo hinnaindeks, jaanuar–märts 2025* (Upply–IRU–Ti European Road Freight Benchmark, tsiteeritud selles ülevaates (baastase 100 = 2017).)

| Indeks | Jaanuar–märts 2025 | Muutus aastas (punkti) |
| --- | --- | --- |
| Spot | 134,1 | +1,6 |
| Leping | 131,1 | +0,4 |

## Raudteevedu: uued marsruudid, uued kulud

### Turuareng (jaanuar–juuni 2025)

Hiinast Euroopasse suunduva raudteeveo mahud kasvasid 2024. aastal 80 %, umbes 330 700 TEU-ni. Tempo jätkus 2025. aastasse, kuid odavam merevedu ja Hiina toetusekärped ohustavad seda. Ekspediitorid ootavad raudteeveo hindade tõusu, kui toetused vähenevad. Ukraina raudtee-ettevõte tõstis jaanuaris oma tariife 37 %, esimest korda pärast 2022. aastat.

Fret SNCF lõpetati EL-i riigiabi murede tõttu ja asemele tulid Hexafret (liiklus) ning Technis (vedurite hooldus). Eesti müüs Operaili era konsortsiumile. Ühendkuningriigi intermodaalne vedu kasvas 2024. aasta lõpus umbes 4 % aastas, kuid uusaasta üleujutused Loode-Inglismaal peatasid rongid.

### Maht ja marsruudid

Venemaa ja Valgevene kaudu kulgev põhjakoridor on endiselt selgelt sõjaeelsest tasemest madalamal. Liiklus on nihkunud Keskkoridori ehk Kaspia merd ületavale marsruudile läbi Kesk-Aasia, Kaukaasia ja Türgi. Mitu piiriületust ja Kaspia mere parvlaevad piiravad endiselt selle kasvu.

Raudtee pakub umbes 15–18-päevast veoaega, kui meritsi kulub 30–40 päeva, kuid hind on kõrgem. Kui hinnavahe kasvab, naaseb mittekiireloomuline kaup merele. TEN-T võrgu parandused ja sadamate raudteeprojektid (ka Rotterdamis) edenevad aeglaselt.

### Võrdlused ja väljavaade

Euroopa ja Aasia vaheline raudteevedu on endiselt mõnisada tuhat TEU-d aastas, kui Aasiast Euroopasse liigub meritsi umbes 26 miljonit TEU-d. Tipp-aastal 2021 oli raudtee osakaal umbes 4 % sellest mere mahust. Euroopast Hiinasse suunduv raudteevedu langes 2024. aastal ajalooliselt madalale umbes 49 000 TEU-le (−27 %).

Hiina on rääkinud 45 % osakaalust idasuunalisele liiklusele 2025. aastaks. See on endiselt peamiselt eesmärk. Hiina sõidukiekspordist liikus raudteed pidi 31 000 TEU-d 2024. aastal, peaaegu 9,5 % läände suunduvast raudteeliiklusest. Kui Suessi ja Punase mere liiklus taastub, võib raudtee 2024. aasta kasv raugeda.

### Soome vaade

VR kaotas ida–lääne mahu, kui Venemaa marsruudid suleti. Keskkoridori võimalusi Soome kaubale alles selgitatakse. Suurem osa Soome Hiina-kaubandusest liigub endiselt meritsi või Põhja-Euroopa kaudu. Ukraina ülesehituse veos liiguks tõenäoliselt raudteed ja veokeid pidi läbi Poola. Sadamate raudteeühendused, nagu Vuosaari, on seni Soome raudteeveo praktiline tuum.

## Järeldused jaanipühaks 2025

Viimaste aastate kriisidega võrreldes on tarneahelad paremas seisus: veohinnad on mõõdukamad, ruumi on kergem saada ja usaldusväärsus on veidi parem. Aasta algus näitas siiski ka seda, et poliitika võib prognoosi nädalatega ümber lükata.

Soome otsustajatele on praktiline nõuanne kõigis veoliikides sama: on tähtis püsida kursis, säilitada paindlikkus ja kavandada rohkem kui üks stsenaarium. Soome valitsuse põhistsenaarium eeldab, et tollivaidlused jäävad lühiajaliseks ja SKP kasvab 1,3 %. Pikk kaubandussõda võiks kasvu poole võrra vähendada. Alternatiivsed hankeallikad, puhvervarud ja eri veoliikide kombineerimine vähendavad riski.

Laevandusettevõtted võivad aasta teisel poolel jätta laevu kasutamata, et hindu toetada. Õhuvedu jälgib tollivaidluse käiku. Hindade järkjärguline langus on tõenäolisem kui kokkuvarisemine. Euroopa maanteevedude hinnad püsivad tõenäoliselt kitsas vahemikus, mis on hea põhjus lukustada keskpikad lepingud, kui hinnad on veel mõistlikud. Raudtee jääb teiste veoliikide täiendajaks, kui selle hind ja teenusetase ei püsi konkurentsivõimelisena pärast toetusekärpeid.

*Head jaanipüha* – ja toimivat 2025. aasta teist poolaastat.
