Logistika turuülevaade Q4 2026: kütuselöök ja väljavaade 2027

Logistika turuülevaade Q4 2026: Hormuzi väina kriis tõstis kütuse ja veo hindu, kuigi Suessi marsruut avaneb järk-järgult. Kogusime, mida see tähendab Soome kaubaomaniku 2027. aasta eelarvele.

  • 4 429 $

    −3 % · nädalas

    Drewry WCI / FEU

    Drewry, 29.10.2026

  • +7,7 %

    aastas

    Õhuveo nõudlus (CTK), september

    IATA, 29.10.2026

  • 148,0

    +15,2 % · aastas

    Maantee lepinguhinnaindeks Q2

    Upply, Ti, IRU

  • 1,7 %

    SKP 2026

    Soome majanduskasvu prognoos

    Soome Pank, 15.9.2026

  • Merevedu

    Kõrgel, kõigub

    Suessi marsruut avaneb teenus teenuse haaval.

    Aasia–Euroopa nõudlus hoiab hindu üleval.

    Kütus ja Hormuz tõstavad lisatasusid.

  • Õhuvedu

    Nõudlus kasvab

    CTK +7,7 % septembris.

    Lennukikütus kahekordistus aastaga.

  • Maanteetransport

    Kulude surve

    Diisel ja lepinguhinnad tõusevad.

    Mahud on endiselt veidi miinuses.

  • Soome

    Eksport veab

    Ravimi- ja USA-eksport kasvab.

    Talvise meresõidu piirangud on ees.

Kokkuvõte: logistika turuülevaade Q4 2026

Q1 2026 ülevaates hindasime, et mereveo hinnad langevad juhitult ja turg kaldub ostja poole. Drewry World Container Index oli siis 1 933 dollarit 40-jalase konteineri kohta. Kaheksa kuud hiljem on sama indeks 4 429 dollarit. [1]

Pööre ei tulnud nõudluse kokkuvarisemisest ega mahu puudusest, vaid energiast. Hormuzi väina kriis algas 28.2.2026, ja pärast seda on kütuse hind tõusnud kõigis veoliikides. Lennukikütus maksis septembris 103 % rohkem kui aasta varem, ja Euroopa diisli keskmine hind oli teises kvartalis 27 % aastatagusest kõrgem. [2] [3]

Samal ajal avaneb Punase mere marsruut järk-järgult. Suessi kanali kaudu sõitis oktoobri lõpus nädalas 62 laeva, aasta suurim arv. Mahu naasmine ei ole siiski Aasia–Euroopa hindu alla surunud, sest nõudlus sellel marsruudil on olnud tugev. [1] [4]

Soome vaates on pilt kahepoole. Soome Pank tõstis septembris 2026. aasta kasvuprognoosi 1,7 protsendile, ja kaupade ekspordi väärtus kasvas jaanuaris–augustis 11,5 %. Välismaiste merevedude tonnid langesid augustis siiski 8 %. Kasv tuleb seega väärtuslikest, kergetest toodetest, mitte massikaubast. [5] [6] [7]

  1. aasta eelarve seisukohalt ei ole tähtsaim küsimus põhiveo tase, vaid see, kuidas kütuse-, marsruudi- ja riskilisad hinnastatakse. See ülevaade käib läbi veoliigid, Soome olukorra ja kolm stsenaariumi aastaks 2027. Varasemad ülevaated on turuülevaadete arhiivis.

Globaalsed makrotrendid: energia, marsruudid ja reeglid

Hormuzi väin ja kütuse hind

Hormuzi väina kaudu sõitis Drewry andmetel oktoobri lõpus ainult kaks laeva nädalas. Reutersi septembris avaldatud ülevaate järgi oli merikütuse hind tõusnud üle 900 dollari tonni kohta, ja laevandusettevõtted kannavad tõusu klientidele lisatasudena. [1] [8]

Soome Pank eeldas septembri prognoosis Brenti nafta keskmiseks hinnaks 89,5 dollarit barrelilt 2026. aastal ja 78,0 dollarit 2027. aastal. Prognoos eeldab seega, et nafta odavneb järgmisel aastal, kuid jääb 2025. aasta tasemest (69,1 dollarit) selgelt kõrgemale. [5]

Kasv ja intressid

Soome Panga septembri prognoosis kasvab euroala majandus 2026. aastal 0,9 % ja 2027. aastal 1,4 %. Kolme kuu euribori eeldatakse tõusvat 2,4 protsendilt 3,0 protsendile. Kallim rahastus suurendab laovarude kapitalikulu, mida tasub arvestada varude mõõtmisel. [5]

Maailmakaubandus kasvas IATA andmetel augustis aastatagusega võrreldes 3,6 %. Tööstuse eksporditellimuste kasv viitab sellele, et nõudlus püsib tugev ka üle aastavahetuse, kuigi energia hind surub ettevõtete kulusid. [9]

WTO tõstis 8.10.2026 oma prognoosi selgelt. Maailma kaubavahetuse mahu oodatav kasv on 2026. aastal 3,9 % ja 2027. aastal 4,1 %, kui märtsis olid arvud 1,9 % ja 2,6 %. Kasvu veavad tehisintellektiga seotud investeeringud. WTO järgi eeldab 2027. aasta prognoos siiski, et Lähis-Ida konflikt laheneb õigel ajal. [10]

Teenuste kaubanduse prognoosi WTO seevastu langetas. Äriteenuste mahu kasvuks hinnatakse 2026. aastal 3,3 %, kui märtsis oli prognoos 4,8 %. WTO järgi häirib konflikt eriti transpordi- ja turismiteenuseid, mis sõltuvad piirkonna rollist ülemaailmse sõlmpunktina. 2027. aastal oodatakse teenuste kaubanduse kasvuks 6,4 %. [10]

Suessi marsruut avaneb teenus teenuse haaval

Maersk ja Hapag-Lloyd on toonud Gemini koostöö liine Suessi kaudu tagasi järk-järgult: ME11 veebruaris, AE15 ja AE19 suvel ning AE5, AE11, AE12 ja ME2 septembris. Naasmine tehakse teenus teenuse haaval ja julgeolekuolukorra järgi, mitte kogu võrgus korraga. [11]

Marsruudimuutus lühendab Aasia–Põhja-Euroopa teekonda, kuid üleminekus graafikud kõiguvad. Drewry andmetel on nädalateks 45–49 tühistatud 56 väljumist 715-st, ja 46 % tühistamistest puudutab Aasia–Põhja-Euroopa ja Vahemere marsruute. [12]

Kaubanduspoliitika ja reeglid

EL-i ja USA kaubandusleping on Soome tolli andmetel ametlikult kehtinud alates juulist 2026 ja ulatub 2029. aasta lõpuni. See on toonud kaubandusse ettenähtavust, ja USA möödus suvel Rootsist Soome suurima ekspordipartnerina. [6]

Reeglite ajakava muutus kahes kohas pärast Q1 ülevaadet. Tee- ja ehitussektori heitkogustega kauplemine ETS2 lükkus aasta võrra ja algab 1.1.2028, kuigi saastekvootide oksjonid algavad juba 2027. Lisaks hakkas EL 1.7.2026 võtma 3 euro tolli igalt kuni 150 euro väärtusega saadetiselt, mis tellitakse väljastpoolt EL-i. [13] [14]

Merenduse heitkogustega kauplemine, FuelEU ja CBAM aastal 2027

Merenduse heitkogustega kauplemise üleminekuaeg lõpeb. Laevandusettevõtted peavad tagastama saastekvoodid 100 protsendi ulatuses 2026. aasta heitest hiljemalt 30.9.2027, kui 2025. aasta heite osakaal oli 70 %. EL-i ja väljaspool EL-i asuvate sadamate vahelistest reisidest katab kauplemine poole heitest. Hapag-Lloyd hindab, et ETS-lisatasu tõuseb muudatuse tõttu umbes 45 %, ja lisatasu järgib ka saastekvootide hinda. [15] [16]

FuelEU Maritime on kehtinud 2025. aasta algusest. Selle järgi peab laeva kasutatava energia kasvuhoonegaaside intensiivsus olema 2 % väiksem kui 2020. aasta võrdlusväärtus, ja nõue karmistub 2030. aastal 6 protsendile. Eesmärgist maha jääv laev maksab trahvi 2 400 eurot VLSFO ekvivalenttonni kohta. Laevandusettevõtted hindastavad nõuete täitmise kulu lisatasudesse, Hapag-Lloyd koos ETS-kuludega. [17] [16]

Süsiniku piirimehhanism CBAM läks lõplikku etappi 1.1.2026. Kes impordib aastas üle 50 tonni CBAM-tooteid, peab olema volitatud CBAM-deklareerija. Sertifikaatide müük algab 1.2.2027, ja esimene aastaaruanne 2026. aasta impordi kohta ning sertifikaatide tagastus tuleb teha hiljemalt 30.9.2027. Alates 2027. aastast peab importija hoidma kord kvartalis sertifikaate vähemalt 50 protsendile aasta algusest imporditud toodete heitest. Sertifikaatide hind põhineb saastekvootide oksjonihinnal. [18] [19]

Läänemere julgeolek

Läänemere veealuse taristu kaitse on püsinud päevakorral. Piirivalve harjutas septembris Soome lahel laevade merel arestimist, ja harjutus seostus varasemate kaabli- ja torukahjustustega. Kaitseminister Antti Häkkänen otsustas 19.10.2026, et USA merejalaväe üksus täiendab Soome lahe meresituatsioonipilti NATO Baltic Sentry tegevuses. [20] [21]

Wiima hinnangul ei muuda tihedam järelevalve iseenesest veohindu. Uued vahejuhtumid võivad siiski Soome lahe liiklust ajutiselt aeglustada, nii et kriitilistele Läänemere vedudele tasub varumarsruudid kindlaks teha.

Mõju ostjale

  1. aastal tõstavad reeglid eriti mereveo ja CBAM-impordi kulusid, isegi kui põhivedu odavneb. Kulud paistavad eri ajal: lisatasud kohe, CBAM-sertifikaadid kord kvartalis.
  • Mereveo pakkumistes kontrollitakse, kas ETS- ja FuelEU-kulud on põhihinnas või lisatasus.
  • CBAM-toodete importijad kinnitavad volitatud deklareerija staatuse ja jätavad kassasse ruumi sertifikaatidele.
  • Läänemere kriitilistele vedudele kaardistatakse varumarsruudid ja -sadamad.

Veoliigid lähemalt: hinnad, maht ja mõju ostjale

Merevedu

Drewry WCI-indeks oli 29.10.2026 tasemel 4 429 dollarit FEU kohta, 3 % madalam kui nädal varem. USA marsruudid langesid, Shanghai–Rotterdam tõusis aga 1 %. Laevandusettevõtted on novembriks teatanud FAK-tõusudest, kuid nende püsimine on ebakindel. [1]

Drewry World Container Index, 29.10.2026 ($/FEU)Drewry, 29.10.2026
Marsruut$/FEUMuutus nädalas
WCI liitindeks4 429−3 %
Shanghai–Rotterdam3 686+1 %
Shanghai–Genova4 1510 %
Shanghai–Los Angeles7 514−6 %
Shanghai–New York9 631−5 %

Xeneta andmetel oli Kaug-Idast Põhja-Euroopasse suunduva marsruudi spot-hind 23.10.2026 keskmiselt 3 698 dollarit FEU kohta, 6,8 % rohkem kui nädal varem. Hind on endiselt 67 % kõrgem kui enne kriisi 28.2.2026. Kaug-Ida ja Euroopa vaheline maht kasvas aasta esimese seitsme kuuga 12,2 %. [4]

USA idaranniku spot-hind on üle kolme korra kõrgem kui Põhja-Euroopasse (Xeneta via AJOT, 23.10.2026). [4]

USA kaubandusliidu NRF-i prognoosi järgi langeb USA mereimport novembris eelmise kuuga võrreldes 11 %, mis nõrgestab Vaikse ookeani üleseid hindu. Gemini koostööl on Drewry jälgimises kõige vähem tühistatud väljumisi, umbes 1 %. [1] [12]

Mõju ostjale

Suessi naasmine vabastab mahtu, kuid Euroopa impordinõudlus on hindu üleval hoidnud. Hinnalangus ei ole seega automaatne, ja kütuse- ning riskilisad võivad kiiresti muutuda.

  • Kütuselisatasu arvestuse alus tasub kirjalikult kokku leppida ja siduda indeksiga.

  • Ülemineku graafikukõikumised tasub varudes arvestada.

  • Lepingu kestust ja indeksiga sidumist tasub kaaluda marsruudi kaupa.

  • ETS- ja FuelEU-lisatasud tasub pakkumistes eraldi küsida.

Õhuvedu

IATA andmetel kasvas õhuveo nõudlus (CTK) septembris aastatagusega võrreldes 7,7 % ja maht (ACTK) 2,7 %, nii et täiteaste tõusis 47,9 protsendile. Euroopa lennufirmade nõudlus kasvas 4,5 %, kuid maht langes 1,6 %. Aasia–Põhja-Ameerika marsruudil oli kasvu 17,0 %. [2]

Kulude pool on erandlik. Lennukikütuse hind oli septembris 184,5 dollarit barrelilt, 103,4 % rohkem kui aasta varem, samas kui veotulu tõusis 25,9 %. Maailma tööstustoodangu PMI oli 53,8 ja uute eksporditellimuste PMI 51,9, mõlemad viie aasta tipus. [9]

Lähis-Ida lennufirmade nõudlus kasvas septembris 3,8 % ja maht 7 %. Jaanuaris–septembris on õhuveo nõudlus maailmas kasvanud 5,0 %. Euroopa lennufirmade täiteaste oli 54,6 %, selgelt üle maailma keskmise, mis näitab kitsast ruumi Euroopa marsruutidel. [2] [9]

Mõju ostjale

Nõudlus kasvab kiiremini kui maht, ja kütuse hinnatõus ei ole veel täielikult veohindadesse jõudnud. Aasta lõpu hooaeg võib ruumi kitsendada eriti Euroopast väljuvatel marsruutidel.

  • Kiired saadetised tasub broneerida varem kui tavaliselt.
  • Õhuveo kütuselisatasud on hea kord kuus üle vaadata.
  • Mere ja õhu kombinatsioone tasub uuesti hinnata, sest Pärsia lahe sõlmed on häiritud.

Maanteetransport

Upply, Ti ja IRU võrdlusindeksi järgi tõusis Euroopa maantee lepinguhinnaindeks teises kvartalis 148,0 punktile, 15,2 % aastatagusest kõrgemale. Spot-indeks tõusis 146,8 punktile. Diisli keskmine hind EL-is oli 1,94 eurot liitrilt, ja tipp 2,19 eurot jäi aprilli. [3]

Hinnad tõusid, kuigi mahud olid endiselt 1,6 % aastatagusest väiksemad. Tõus on seega kulupõhine, mitte nõudluspõhine. Kolmanda kvartali indeks avaldatakse novembris. [3]

Upply andmetel tõusid veoettevõtete kulud umbes 10 % aastas, ja esimeses kvartalis olid mahud veel 8 % aastatagusest väiksemad. Mahtude langus aeglustus seega kevadel, kuid kulude tõus mitte. [3]

Mõju ostjale

Maanteevedudes on kütus suurim üksik hinnamõjur. ETS2 edasilükkamine aastasse 2028 annab aasta lisaaega, kuid ei võta süsiniku hinda tulevastest lepingutest ära.

  • Diisliindeksiga seotud hinnamuutus tasub lepingutesse kirja panna.
  • Lepinguhindu on hea kõrvuti võrrelda, näiteks iControli teenusega, mis võrdleb hinnakirju omavahel.
  • ETS2 mõju tasub 2028. aasta hinnastamises arvestada juba 2027. aasta läbirääkimistel.

Raudteevedu

VR raudteelogistika mahud kasvasid juulis–septembris 3,4 % 5,7 miljoni tonnini, kuid jaanuaris–septembris langesid 3,6 % 18,3 miljoni tonnini. Kodumaine raudteeveoturg mitmekesistub: ArcticRail alustas juulis liiklust Vuosaari sadamast VR Transpointi kõrval. [22] [23]

Mõju ostjale

Teise operaatori tulek sadamaraudteele annab kaubaomanikele võrdluskoha. Raudtee on ka diisli hinna kõikumise suhtes vähem tundlik kui maantee.

  • Sadama ja sisemaa vahelistes konteinervedudes tasub raudtee võrdlusse võtta.
  • Operaatorite maht ja graafikud on hea talveks kinnitada.

Kuller- ja pakilogistika

EL-i 3 euro toll kuni 150 euro väärtusega saadetistele jõustus 1.7.2026 ja on ajutine kuni 1.7.2028. Komisjoni andmetel imporditi 2025. aastal EL-i peaaegu 5,9 miljardit sellist saadetist otse tarbijatele. [14]

Kodumaine pakiturg kasvab siiski. Posti pakimahud Soomes ja Baltimaades kasvasid kolmandas kvartalis 14,2 % 20,1 miljonini. Posti hindab, et e-kaubanduse ja korduskaubanduse kasv toetab pakiturgu ka edaspidi. [24] Ekspressvedu puudutavat EL-i reeglistikku käsitlesime eraldi artiklis.

Mõju ostjale

Väikeimpordi toll suunab e-kaubandust tooma kaupa partiidena EL-i ladudesse, mis suurendab konteinerite ja maanteevedude nõudlust. Kullerilepingutes kasvab lisatasude osakaal.

  • Kulleri- ja pakilepingute kütuse- ja tollilisad tasub läbi käia.
  • Väljaspool EL-i näidissaadetiste tollipraktika on hea üle kontrollida.

Soome vaade: väärtus kasvab, tonnid langevad

Soome Pank tõstis septembris 2026. aasta SKP-prognoosi 1,7 protsendile (juunis 0,7 %) ja prognoosib 2027. aastaks kasvu 1,6 %. Kasvu veab kaupade eksport, eriti ravimid, kütused ja ristluslaeva tarne. Töötuse määraks prognoositakse 2026. aastal 10,4 %. [5]

Soome tolli andmetel kasvas augusti eksport 21,8 % ja eksport USAsse 224,3 %. Ravimite eksport kasvas jaanuaris–augustis 251 %. Välismaised mereveod langesid seevastu augustis 8 % 6,6 miljoni tonnini, ja eksport langes 9 %. [6] [7]

Merevedusid oli augustis kõige rohkem Soome ja Rootsi vahel, kokku 1,2 miljonit tonni. Kõige rohkem viidi Saksamaale, 0,6 miljonit tonni. Suurimad sadamad tonnides olid Sköldvik, Helsingi, HaminaKotka, Raahe ja Hanko. [7]

Erinevus paistab õhuveos. Soome lennujaamade kaudu liikus jaanuaris–septembris 155 708 tonni veost ja posti, 14 % rohkem kui aasta varem. Peaaegu kõik liikus Helsingi-Vantaa kaudu. [25]

Talvise meresõidu hooaeg 2026–2027 on algamas. Väylävirasto juhiste järgi on abipiirangud sadamapõhised ja jõustuvad viis päeva pärast nende andmist. Jääklassi nõuded mõjutavad laevade saadavust ja veohindu esimesena Põhjalahel. [26]

Eelmisel talvel seadis Väylävirasto esimesed abipiirangud Tornio, Kemi ja Oulu sadamatele alates 24.11.2025, kuu varem kui eelmisel talvel. Ameti andmetel maksab talvine meresõit umbes 80 miljonit eurot aastas, sest kõik Soome sadamad külmuvad tavalisel talvel. Piirangud seatakse jääolukorra järgi, ja piirangupoliitika on Rootsiga ühine. [27]

Mõju ostjale

Talvine meresõit piirab esimesena Põhjalahe sadamaid, nii et põhja ekspordi ja impordi graafikud tasub üle vaadata juba novembris.

  • Põhjalahe sadamate kaudu käivatele vedudele tagatakse jääklassiga tonnaaž.
  • Tarneaegadesse arvestatakse talvehooaja puhver.

Väljavaade 2027: prognoosid ja stsenaariumid

Xeneta andmetel on 2027. aasta mereveolepingute hinnad tõenäoliselt tasased või veidi kõrgemad, ja tulemus sõltub Suessi normaliseerumisest, nõudlusest ja uuest tonnaažist. [4]

Merevedu: ülevõimsus naaseb

Drewry hindas oktoobri lõpus, et konteinerlaevastiku netomaht kasvab 2027. aastal 8,8 %, 2028. aastal 12,1 % ja 2029. aastal 10 %. Punase mere marsruudi naasmine vabastab 2027. aastal hinnanguliselt 1,6 miljonit TEU-d tegelikku mahtu ja uued laevad 2,6 miljonit TEU-d. Drewry Simon Heaney järgi on ülevõimsus vältimatu, ja ebakindel on ainult selle ulatus. [28] [29]

Sea-Intelligence andmetel on Aasia–Põhja-Euroopa marsruudi mahust 40–50 % naasnud Punasele merele, kui Aasia–Vahemere suunal on osakaal 70–80 %. Põhja-Euroopa marsruut on seega Vahemerest maas. Wiima hinnangul paistab hinna surve alla Soome jaoks kesksetel marsruutidel seetõttu viitega. [28]

Õhuvedu: hinnad kütuse järel

IATA prognoosis juunis, et õhuveo maht kasvab 2026. aastal ainult 0,2 % 71,7 miljoni tonnini, kuid veotulu tõuseb 7,2 % 162 miljardi dollarini. Veotulu oodatakse tõusvat 6,5 % pärast kolme langusaastat, sest lennufirmad kannavad kütusekulu hindadesse. Jaanuari–septembri nõudlus on kasvanud 5,0 %, seega prognoosist selgelt kiiremini. [30] [2]

IATA juuniprognoos tugines Brenti 95 dollari ja lennukikütuse 152 dollari keskmisele hinnale barreli kohta. Lennukikütuse ja toornafta hinnavahe, 57 dollarit barreli kohta, on IATA järgi ajalooliselt suur. Euroopa lennufirmad olid enne kriisi kindlustanud 70 % oma kütusevajadusest, nii et kõrgemad kulud jõuavad hindadesse alles siis, kui kindlustused lõpevad. [30]

Maanteetransport: juhipuudus on struktuurne

IRU juunis avaldatud uuringu järgi on Euroopas umbes 502 000 täitmata veoautojuhi kohta, 13 % tööjõust. Umbes kaks kolmandikku Euroopa veoettevõtetest ütleb, et on juhipuuduse tõttu uutest lepingutest keeldunud, ja 2030. aastaks läheb pensionile hinnanguliselt 660 500 juhti. Maht püsib seega kitsas, isegi kui kütus odavneb. [31]

IRU järgi ei piisa enam ainult palgatõusust juhtide ligimeelitamiseks, vaid otsustavad ka töötingimused, turvaline parkimine ja ettenähtavad graafikud. Alla kümne töötajaga ettevõtted moodustavad 98 % EL-i maanteeveoettevõtetest, ja neil on värbamiseks kõige vähem ressursse. Lepingu partneri suurust ja juhtide olukorda tasub seega enne pikka lepingut selgeks teha. [31]

Wiima stsenaariumid

Alljärgnev jaotus on Wiima enda hinnang.

Põhistsenaarium: aeglane normaliseerumine. Suessi marsruut avaneb laiemalt, nafta odavneb Soome Panga eelduse kohaselt, ja mereveo hinnad langevad järk-järgult. Kütuselisatasud jäävad siiski 2025. aasta tasemest kõrgemale.

Karmistuv stsenaarium: energiakriis venib. Hormuzi liiklus püsib piiratud, kütus kallineb edasi ja laevandusettevõtted tühistavad väljumisi. Kõigi veoliikide hinnad tõusevad, ja õhuveo maht muutub kitsamaks.

Leevenev stsenaarium: ülevõimsus naaseb. Julgeolekuolukord stabiliseerub kiiresti, Suessi avaneb täielikult ja uus tonnaaž tuleb turule. Siis täitub Q1 ülevaates oodatud ostja turg viitega.

Strateegiline järeldus ja soovitused

1. Eelarvestage kütus eraldi

  1. aasta veo eelarves tasub põhivedu ja kütuselisatasu lahku viia. Siis paistab stsenaariumide mõju otse.
  • Kütuselisatasud eristatakse veoliigiti.
  • Eelarvesse arvestatakse vähemalt kaks nafta hinnastsenaariumi.

2. Tehke lepingud paindlikuks

Fikseeritud aastahind lukustab kas liiga kõrge või liiga madala taseme. Indeksiga seotud või lühem leping jagab riski.

  • Indeksiga sidumist kaalutakse Aasia–Euroopa marsruutidel.
  • Hinnaülevaatuste ajad lepitakse ette.

3. Võrrelge hinnakirju kõrvuti

Kui lisatasud muutuvad kiiresti, otsustab kogukulu. Kõrvuti võrdlus näitab, milline hinnakiri on tegelikult soodsaim.

  • Hinnakirju võrreldakse kogukulu alusel.
  • Lisatasude määratlused ühtlustatakse võrdluseks.

4. Valmistuge talveks ja graafikukõikumisteks

Suessi üleminek ja talvine meresõit langevad samale ajale. Varude mõõtmist tasub üle vaadata.

  • Kriitiliste toodete tarneajad kontrollitakse marsruudi kaupa.
  • Alternatiivsed marsruudid ja veoliigid kaardistatakse.

5. Jälgige reeglite ajakavasid

ETS2, CBAM ja väikeimpordi toll muudavad kulustruktuuri eri ajal. Kui tervik on käes, tuleb üllatusi vähem. Vedude kogujuhtimist kirjeldame 4PL-teenuse lehel.

  • Reeglite mõju kirjutatakse 2027. ja 2028. aasta eelarvetesse.
  • Tarnijatelt küsitakse hinnang ETS2 hinnamõjule.

6. Valmistuge mereveos ostja turuks

Kui Drewry prognoos täitub, pöördub mereveo läbirääkimisasend ostja kasuks 2027. aasta jooksul. Pikka fikseeritud lepingut praegusel hinnatasemel tasub vältida.

  • Lepingutesse kirjutatakse hinnaülevaatus juhuks, kui turuhinnad langevad.
  • Kasutatakse lühikesi, 3–6 kuu lepinguid ja spot-oste, et hinnalangus saaks kiiresti kasutusele.
  • Laevandusettevõtte valikus kaalub graafikute usaldusväärsus rohkem kui ainult hind, sest ülevõimsus võib tühistatud väljumisi lisada.
  • CBAM-toodete importijad valmistuvad sertifikaatide ostuks alates veebruarist 2027.

Kas 4PL-mudel on teile praegu asjakohane?

Vaatame koos üle teie praeguse logistika ja selle, kus 4PL-juhtimine saaks aidata.